pühapäev, 18. juuli 2021

Ärevil inimesed – Fredrik Backman

Ärevil inimesed

Fredrik Backman 

287 lk 

,,Stockholmi sündroom" on igas mõttes segane komöödia sellest, kuidas korteriesitlusest saab pantvangidraama, sellest, kuidas üks õnnetu pangaröövel suleb end ühte korterisse koos üliinniku maakleri, kahe muserdatud IKEA-sõltlase, ühe kurja keelega multimiljonäri, ühe kurbliku tädikese, ühe viimase vindi peal raseda, ühe tüütu tüdruku ja ühe küülikupeaga. Viimaks annab röövel alla ja laseb pantvangid vabaks, aga kui politsei korterisse tungib, on see … tühi. Hiljem aset leidnud ja tulemuseta jäänud ülekuulamisel saame kuulda igaühe versiooni toimunust ja hargnema hakkab klassikaline mõistatus. Kuidas röövlil põgeneda õnnestust? Miks kõik nii pahased on? Ja mis inimestel nüüdsel ajal viga on?

Raamatut lugema asudes arvasin, et tegu on lihtsalt ühe humoorika teosega, mis pakub igapäevaelule natukene vaheldust ning sobib hästi kergeks suvepuhkuse lugemiseks. Õnneks pidin pettuma, sest tegu on ootamatult toreda, mõtlemapaneva ning huvitava looga sellest, kui erinevad ja sarnased meie, inimesed, siis omavahel ikkagi oleme. Millised on (täiskasvanu)elu mured ja rõõmud? Millised raskused meid päeva, kuu ning elu jooksul saadavad? 

Õnnetu juhuse tahtel kokku saanud kamp on muidugi iseäranis kirju ning parajalt juhuslik, et süžeed  huvitavalt edasi viia. Kõik tegelased oma isiksuste, mõtete ja elatud eludega seovad loo ühtseks tervikuks, mis vahepeal paneb ennastunustavalt itsitama, teine kord jällegi sunnib silmanurgast pisarat pühkima. Raamatu nii mõnigi süžeeosa pole oma olemuselt sugugi kerge. Sellegipoolest suudab autor oskusliku sulega käsitleda nii lihtsamaid kui ka keerukamaid teemasid ja probleeme. Olgu selleks siis vaimne tervis, abieluprobleemid või tõik, et ka kõige erinevamad inimesed võivad omavahel olla sarnasemad, kui pealtnäha paistab. Saateks muidugi naljakad-tõsised dialoogid, ootamatud süžeekäigud ning pidevad humoorikad ja vähemhumoorikad märkused Stockholmi elanike pihta. 

Soovitan raamatut kõigile, kes peavad lugu tõsiste teemade käsitlusest kerge sule läbi ning positiivsetest lõpplahendustest! :) 

---

Veider ängistuse juures on see, et me üritame kaost kaosega ravida. Inimene, kes on pannud iseend katastroofilisse olukorda, astub harva sammu tagasi, märksa sagedamini liigume hoopis veel suurema kiirusega otse edasi. Oleme loonud elu, kus näeme teisi vastu seina kõndimas, aga loodame ometi kuidagi, et pääseme ise sellest otse läbi. Mida lähemale jõuame, seda kaljukindlamad oleme, et üha ebatõenäolisemad lahendused päästavad meid justkui imeväel, samal ajal kui kõik, kes meid näevad, ootavad ainult … mürtsu. 

Sest nendega me ju kaklemegi kõige ägedamalt – mitte nendega, kes on meist täiesti erinevad, vaid ikka nendega, kes on peaaegu täpselt meie moodi. 

See on kirjanduse vägi, saate aru, et see võib olla nagu väikesed armastuskirjad inimeste vahel, kes suudavad oma tundeid seletada ainult teiste omadele osutades. 

Ma kahjuks arvan, et enamik inimesi teenib kolleegide ja ülemuste silmis rohkem mõistmist, kui nad näevad mõnel hommikul tööl loppis välja ja ütlevad, et ,,mul on pohmell", võrreldes sellega, kui nad ütlevad, et ,,ma kannatan ärevuse all". Aga ma arvan, et me kohtame iga päev tänaval inimesi, kes tunnevad sama nagu sina ja mina, paljud neist ei tea lihtsalt, mis see on. Mehi ja naisi, kes käivad kuude kaupa ringi ja neil on raske hingata ja nad käivad ühe arsti juurest teise juurde, sest arvavad, et nende kopsudega on midagi lahti. Ainult seetõttu, et nii kuradi raske on tunnistada, et miski muu on … katki. Et hing valutab, veres on nähtamatud tinaplönnid, rinnul kirjeldamatu surutis. Meie aju valetab meile, ütleb, et me sureme ära. Aga meie kopsudel pole midagi viga, Zara. Meie sinuga ei sure ära.

Võib-olla trügisime täna teineteisest mööda ja kumbki ei märganud seda, sinu mantli kiud segunesid põgusaks hetkeks minu omadega ja siis olime juba kadunud. Ma ei tea, kes sa oled. Aga kui sa õhtul koju jõuad, kui see päev läbi saab ja öö meid endasse haarab, luba endal korra sügavalt hingata. Sest me tulime selle päevaga toime. Ja homme on uus päev. 





Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar