teisipäev, 7. juuni 2016

Majapidaja ja professor - Yoko Ogawa

Majapidaja ja professor
Yoko Ogawa
175 lk 2012 Varrak

,,Majapidaja ja professor" on lummav lugu mäluhäiretega matemaatika professorist ning koduabilistest, kes on mehe juurde majja saadetud. Peagi lisandub neile ka majapidaja poeg, kelle professor ristib koheselt Ruutjuureks. Iga päev võtab mees koduabilise vastu mõne arvulise küsimusega, nagu ,,Mis on su jalanumber?" või ,,Millal on su sünnipäev?"Vastuse järgnedes on professoril alati mõni fenomenaalne lugu antud arvuga pajatada. Nende omapärasesse koosellu mahub ka sügav kiindumus pesapalli, mille ajalugu, reegleid ning võlu lugejale pidevalt meelde tuletatakse.

Ausalt öeldes pole ma matemaatikaga kunagi eriti suur sõber olnud ning antud teos sai raamatukogu riiulitelt viimases hädas n-ö käigu pealt kaasa haaratud. Ehk mõjutas otsust see, et tegevus leidis aset Jaapanis, ehk hoopis see, et tahtsin võimalikult õhukest (samas huvitavat) raamatut, mida saaks enne reisile minekut läbi lugeda.

Üllatuseks aga leidsin, et lugu polegi teab mis igav või mittehuvipakkuv. Professori matemaatikakirg oli niivõrd siiras ja nakkav, et peagi leidsin ka ise end antud ülesannete kallal pead murdmas ning probleemide lahendusi üles kirjutamas. Mehe seletused olid arusaadavad, loogilised, ilma erilise spetsiifilise sõnavarata jõudsid need end lihtsalt ning kiiresti kuuldavaks teha.

Kiidaksin ka autori head kirjutamisstiili; tõepärasust, millega ta pani tagasihoidliku majapidajanna elama, hingama ning eksisteerima oma tõelisuses. Polnud suurustlevaid sõnu, pikki filosoofilisi mõtisklusi vaid lihtsalt ühe tavainimese tunded ning mõtted teda ümbritseva kohta. Kõik sai öeldud lihtsalt, loogiliselt, arusaadavalt - just nagu matemaatika.

Tooksin raamatu plussiks ka selle, et loo kese polnud pöörlema pandud vaid ümber inimsuhete ja matemaatika, aga ka pesapall jõudis oma hiilguses pugeda vaatevälja. Oli põnev lugeda jaapani pesapalli reeglitest, ajaloost ning üleüldse tolle aja elust-olust - kes mängis, kus mängis, miks mängis. Sekka erinevaid mängutermineid.

Iga tegelase draama on omanäoline ning kuigi professori mälukaotus ja üldine olukord on saanud kõige laiema kõlapinna ning tähelepanu, ei tehta teosest liigset nutulaulu või tragöödiat. Raamatu kulgedes tulevad välja küll mõned hästi varjatud saladused, samas pole lõpp midagi erakordselt uskumatut või skandaalset.

,,Majapidaja ja professor" on omasoodu kulgev raamat, ilma liigse rabelemise või liialdustega. Lugejale ei suruta vägisi peale emotsioone, vaid lihtsalt kirjeldatakse, kuidas asi hetkel on. Seda, mida või kuidas igaüks endale midagi tõlgendab, on juba iseasi.

---

Kui inimesed ise oleks need leiutanud, ei näeks me nende kallal nii palju vaeva ja matemaatikuid poleks vaja. Arvude sünniprotsessi ei ole keegi näinud. Hetkel, kui me arvude olemasolust teadlikuks saime, olid nad juba olemas.

Sellise ülesande lahedamine, millepuhul on kindlalt teada, et vastus on olemas, on kui matk silme ees kõrguvamäe tippu mööda giidi poolt kättenäidetud radu. Matemaatika tõde aga peitub kohas, mida keegi ei tea, kusagil olematu tee lõpus. 


neljapäev, 2. juuni 2016

Miss Peregrine'i kodu ebaharilikele lastele - Ransom Riggs

Miss Peregrine'i kodu ebaharilikele lastele
Ransom Riggs
344 lk Tiritamm 2013

Jacob on 16-aastane eraklik teismeline, kes on pärast vanaisa salapärast surma sunnitud külastama üht Walesi ranniku lähedal asuvat saart. Lapsepõlves kuuldud jutud üleloomulike võimetega lastest ning nende võimukast kasvatajannast Miss Peregrine'ist kerkivad taas pinnale, kui Jacob näeb vaarisa hukkumisööl salapärast hirmuäratavat olendit, monstrumit.


Väga kerge on teatada, et sa ei hooli rahast, kui sul on seda palju.

Ka tähed olid ajarändurid. Kui paljud neist muistsetest valgustäpikestest võisid olla mälestused praeguseks kustunud päikestest? Kui palju võis olla hiljuti sündinud päikesed, mille valgus pole veel meieni jõudnud? Kui kõik päikesed peale meie oma täna öösel kustuksid, siis kui mitu inimeluiga kuluks, enne kui hakkame oma üksindusest aru saama? Olin alati teadnud, et taevas on saladusi täis, kuid polnud kunagi taibanud, kui meeletult palju saladusi on maa peal.