Liiga vali üksindus
Bohumil Hrabal
80 lk Loomingu Raamatukogu 2020
Vahel magan Thoneti tooli asendis keskkööni ja kui ärkan, kergitan pead ja mu püksisäär põlve kohal on süljest märg, sest olin endale kaissu pugenud ja kerra tõmbunud just nagu kassipoeg talvel, nagu kiiktooli jalased, sest mina võisin lubada endale luksust olla hüljatud, ehkki ma pole kunagi hüljatud, ma olen lihtsalt üksi, et elada mõtetega asustatud üksinduses, sest mina olen veidi selline lõpmatuse ja igaviku kraakleja ja Lõpmatus ja Igavik vist veidi hoolivad minusugustest inimestest.
/…/ ja nii palusin teda uuesti, et ta mulle andestaks, ma ei teadnud, mida ta peab mulle andeks andma, aga nii see minuga juba käib, palun kogu aeg kelleltki andeks, ja tavatsen isegi endalt andeks paluda, et ma selline olen ja et mul on selline loomus...
/…/ ja kõik me lugesime neid raamatuid õndsas lootuses, et ükskord loeme neist midagi, mis meid kvalitatiivselt muudab.
/…/ keegi pidi ju selle raamatu kirjutama, keegi pidi selle toimetama, keegi pidi selle läbi lugema, keegi pidi selle illustreerima, keegi pidi selle laduma, keegi pidi lugema korrektuurid, keegi pidi selle ümber laduma ja keegi pidi siis uuesti lugema korrektuuri ja keegi pidi siis tegema lõpliku lao ja selle masinasse suunama, keegi pidi selle veerud veel viimast korda läbi lugema ja siis veeru veeru järel suunama järgmisesse masinasse, mis raamatu kokku köitis, ja keegi pidi võtma need raamatud ja need ära pakkima ning keegi pidi raamatu ja kõigi tehtud tääde eest arve koostama ja keegi pidi otsustama, et see raamat pole lugemiseks, ja keegi pidi raamatu kaotama ja andma käsu, et see läheks paberpressi alla, /…/
/…/ siit peale, semu, pead kõigega ise hakkama saama, pead ise ennast sundima minema rahva sekka, pead ise ennast lõbustama, tegema ise endale teatrit, kuniks iseend maha jätad, sest siit peale keerled sa vaid mööda sedasama melanhoolselt ringjoont, ja nõnda lähed korraga nii edasi kui ka tuled tagasi, just, progressus ad originem on regressus ad futurum, su aju pole mitte midagi muud kui vaid hüdraulilise pressiga kokkusurutud mõtted.
