Victoria – Knut Hamsun

Victoria
Knut Hamsun
104 lk Varrak 2016

,,Victoria" peategelane Johannes on armunud rikka mõisnikku tütresse, ent Victoria on Johannesele kättesaamatu. Olgugi, et noormehest saab edukas kirjanik, sunnitakse ta armastatu hoopis tulusamasse abiellu nagu soovib neiu perekond. ,,Victoria" raamatut peetakse Hamsuni kõige helgemaks kirjatükiks ning autor pani selle kangelanna järgi nime ka oma tütrele.

Paratamatult tekkis antud raamatu puhul paralleel Hamsuni teise sarnase kirjatükiga nagu ,,Paan". Ka seal kohtas lugeja armastajapaari, kes ühiskondlikele normidele ning klassivahele lõpuks alla vanduma peab. Erinevalt ,,Paan" tegelastest olid aga käesoleva teose peakujud hoopis sümpaatsemad, ehkki ka neist õhkus kohati midagi närvi ajavat (mulle hakkab tunduma, et asi võib siinkohal olla hoopis minus, mitte tegelastes). 

Iseenesest pole raamatu temaatikal kui sellisel põhjust millegi erakordsega silma paista – rikas aadlipreili, vaene talupoeg ning keelatud armastuslugu.  Ometi on tunda osava kirjaniku kaasahaaravat sulejoont, mis köitvate piltidena lugejale lugu jutustavad; see teeb ka raamatu sisulise poole huvitavaks, kirjeldades ajastutruult tegelasi ning neid ümbritsevaid keskkondasid. See selleks.

Kerge on kasvatada poolehoidu ühe karakteri suhtes, kes omab keskset minajutustaja rolli valdavalt läbi raamatu. Tahes tahtmata kujundame tema arvamuste ning kirjelduste läbi ka enda mõtteid/ideid/lookäike teiste tegelaste kohta.

On kerge hukka mõista Victoriat, kellel jäi puudu südikust vastu astuda oma korraldatud ning plaanipärasele elule. On lihtne hukka mõista inimest, kes oli vaid väikene lüli ses ühiskondlike reeglite virvarris. Mõisapreilid talupojaseisuses meestega (enamjaolt) ei naitunud ning ehkki säärane reaalsus on kurb, võtab see mõneti ka vastutuse Victoria tegelaskujult. 

Ma ei usu, et Hamsuni eesmärk oli luua romantilist ja õnnelikku armastuslugu. Pigem oli tema soov näidata vähe teistsuguse nurga alt lugu, mida paljud kirjanikud enne ja pärast teda teinud on. Lugu, mis osutab ühiskondlikele valupunktidele, klasside ebavõrdsusele ning kannatavatele inimestele, kes nende sotsiaalsete normide hammasrataste vahele kinni jäävad.

– – –

Armastus on Jumala esimene sõna, esimene mõte, mis libises läbi ta aju. Kui ta ütles: ,,Saagu valgus!" – sai armastus. Ja kõik, mis ta oli loonud, oli väga hea ja ta ei tahtnud sellest midagu enam ümber teha. Ja armastus sai maailma ürgallikaks ja maailma valitsejannaks; aga kõik ta teed on täis lilli ja verd, lilli ja verd. 

Aga kui ma teile pisutki armas olen, kui te mind talute, mind sallite, siis öelge...Tehke mulle seda rõõmu... On olemas palm, mis õitseb ainult kord oma elus, ja ta saab ometi seitsekümmend aastat vanaks, see on vari-saabalpalm. Aga ta õitseb ainult kord.

Mõtlesin: need mõlemad seal all ei tea, et ma siin laman ja oma tundi ootan; kui nad seda olekski teadnud, oleksid nad ikkagi teineteist teretanud ja juttu ajanud, just nagu praegu.