Kas ema südant tunned sa? – Raimond Kaugver

Kas ema südant tunned sa?
Raimond Kaugver 
255 lk 

Romaan käsitleb vanemate ja laste suhteid. Kust algab allakäigu trepp, millele on astunud üks teose peategelasi 16-aastane Birgit ja tema semud? Kust tulevad Sindi ja Kaagvere erikooli kasvandikud? Paljude võimalike vastuste hulgast on autori tähelepanu keskmes vanemate egoism oma mitmekesistes, paiguti vastandlikeski avaldumisvormides. 

---

Mis teeb ühe paiga omaseks? Inimesed, vastaks vist igaüks. Ja ometi – ka nemad ei suuda seda. Paik saab omaseks millegi seletamatu kaudu, tagantjärele võib ainult öelda, et need on mälestused – mitte igasugused, vaid intiimsed, ainult sulle endale teada olevad pisiseigad, vahel suuremadki, aga igal juhul niisugused, mis kuuluvad ainult sulle, on peidus sinu hinge neis soppides, kuhu sa kedagi ligi ei lase. 

Aga elu tegelikkuses puudub paljudel tõsiselt mõeldud sõnadel paratamatult kate. Meie ükskõiksus võõraste saatuste vastu on suurem, kui me tahame endale tunnistada. Ja on olukordi, kus liigne osavõtlikkus isegi segab oma tööd kõigi võimete kohaselt tegemast. 

Me ütleme: see on enesekriitika. Aga kas me pole sealjuures ise täiesti teadlikud, et enesekriitika on parim ning tõhusaim kaitse võimalike rünnakute vastu? /…/ Mida rohkem sa ennast piitsutad, seda vähem hoope saad teistelt – sa võtad neilt relvad. Ja siis? Siis antakse su tööle enamvähem rahuldav hinnang, märgitakse tunnustavalt sinu sügavalt enesekriitilist hoiakut, avaldatakse kindlat veendumust, et sa suudad juba kõige lähemal ajal kõrvaldada kõik puudujäägid oma töös. Ja sa lähed oma töö juurde tagasi, pühid kergendatult laupa ning mõtled: seekord läks kõik normaalselt. 

Kohut mõistavad alati ellujäänud ja kõrvalseisjad, nii on see olnud aegade algusest peale. Sest nendel on käes materjalid, mille põhjal asja arutada ning otsust teha. Keerisesse sattunul pole mingeid valmis materjale, mingeid kogemusi, ta haarab umbäkki kinni esimesest pihkupuutunud abinõust, mis näib talle pääsu toovat. Kasvõi pääsu olematusse, kui olemine tundub talle absoluutselt võimatu...