Elo Viiding
72 lk Loomingu Raamatukogu 2016
Lühikesed, pealtnäha lihtsad lood inimloomuse varjatud tahkudest, kirjeldatud autorile omase läbinägelikkuse ja irooniaga, milles ei puudu ka soe huumor ja kaasaelamine oma kummalistele, samas inimlikele tegelastele.
---
Samas ta andis endale aru, kuidas inimene ihaldab seda, mida ta samas võõristab...Kuidas üks ja sama inimene või nähtus teda sealsamas ärritab ja erutab; kuidas mõnikord tahaks kisendada, kui ebaõiglane on elu – ja samas, kui neetult õiglaseks ja heldeks ta hetkiti osutub! Kuidas kõiges on alati koos must ja valge! Ja kui kaua peab inimene elama, et seda ükskord tõeliselt, iga närvilõpmeni tajuda.
Üksindus on ajutine, isegi siis, kui see on möödapääsmatu paratamatus.
Ainult kujutlus aitab leppida kõigega, mis vääramatult ON.
Ainult kujutlus aitab ületada surma – lõppu, vastamata küsimust: miks?
/.../
Aga ainult kujutlus on aidanud kesta, kummarduda õhtul väsinult kingapaelteni, avada hommikul silmad.
Võib-olla oli kujutlus tema jaoks kogemus. Võib-olla ülesanne, mille ta pidi selles elus lahendama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar